1. Muudatused raamatupidamises

Üldine põhimõte on, et valuutakursside ümberarvestamisest ja ümardamisest tekkinud väheolulisi vahesid võib arvestada ja aruannetes kajastada lihtsustatud viisil. Aktsia- või osakapitali suurendamise või vähendamise korral kajastatakse tekkinud vahe kirjel „Eelmiste perioodide jaotamata kasum”.

Auditeerimise piirmäärade muutmine

Kohustusliku ülevaatuse ning kohustusliku konsolideerimise uued rahalised kriteeriumid kehtestati audiitortegevuse seaduse uues redaktsioonis. Kohustus tekib raamatupidamiskohustuslasel, kelle raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:

• müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;
• varad bilansipäeval kokku 500 000 eurot;
• keskmine töötajate arv 15 inimest.

Kohustus tekib samuti raamatupidamiskohustuslasel, kelle raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:

• müügitulu või tulu 3 000 000 eurot;
• varad bilansipäeval kokku 1 500 000 eurot;
• keskmine töötajate arv 45 inimest.

Auditi kohustus tekib raamatupidamiskohustuslasel, kelle raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:

* müügitulu või tulu 2 000 000 eurot;
* varad bilansipäeval kokku 1 000 000 eurot;
* keskmine töötajate arv 30 inimest.

Auditi kohustus tekib samuti raamatupidamiskohustuslasel, kelle raamatupidamise aastaaruandes esitatud näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:

* müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;
* varad bilansipäeval kokku 3 000 000 eurot;
* keskmine töötajate arv 90 inimest.

Eurodes väljendatud summadest lähtutakse aruandeperioodide puhul, mis lõppevad €-päeval või hiljem.

Maksu-ja tolliamet annab ülevaate Riigikogu 3. juunil vastuvõetud tulumaksuseaduse (TuMS-i) muutmise seadusest, millega on füüsilistele isikutele antud võimalus alates 2011. aastast investeerimiskontot kasutades finantsvaralt saadud tulult tekkivat maksukohustust edasi lükata kuni tulu tarbimisse võtmise hetkeni.

Maksukohustuse edasilükkamiseks saab kasutada investeerimiskontot. Investeerimiskonto on harilik rahakonto, mille rahakannete üle tuleb pidada arvestust. Investeerimiskonto võib avada Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas.

Et investeerimiskonto oma eesmärki täidaks, saab finantsvara soetada üksnes investeerimiskontol oleva raha eest ning finantsvaralt saadud tulu tuleb viivitamatult kanda investeerimiskontole. Finantsvaralt saadud tulu maksuvabaks edasi investeerimiseks võib kasutada ka mitut investeerimiskontot. Maksustatav summa tekib siis, kui kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad selle väljamakse järgselt kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Sissemaksete jääk arvutatakse pärast iga sisse- ja väljamakset.

Värske uuringu kohaselt arvab 56% Eesti elanikest, et euro kasutuselevõtuga kaasneb hindade tõus ning 29% inimestest pelgab, et hinnad tõusevad oluliselt. Kroonid eurodeks rehkendused on tehtud ka maksuseadustes.

Värske uuringu kohaselt arvab 56% Eesti elanikest, et euro kasutuselevõtuga kaasneb hindade tõus ning 29% inimestest pelgab, et hinnad tõusevad oluliselt. Kroonid eurodeks rehkendused on tehtud ka maksuseadustes. Vaatame, millised muudatused maksuhaldur oma  „hinnakirjas“ sisse on viinud.Järsk üleminek (nn „big bang“) toimub ka maksuarvestuses.

Oluline on tähele panna, et kogu maksuaruandlus, mille sisu puudutab 2010. aastat, tuleb vormistada kroonides ka pärast 1. jaanuari 2011 – näiteks 2010. aasta detsembri eest esitatud käibedeklaratsioonil tuleb arvutused teha Eesti kroonides ehkki arveldused tehakse juba eurodes. Samamoodi tuleb toimida ka eraisikutel tuludeklaratsiooni täites – näiteks isik, kes on 2010. aastal tasunud eluasemelaenu intresse summas 10 000 krooni, näitab summa deklaratsioonil kroonides, kuid saab maksutagastuse eurodes ehk selles näites 134 eurot.